EESTI BIOMEDITSIINITEHNIKA JA MEDITSIINIFÜÜSIKA ÜHING

PÕHIKIRI



Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu asutamiskoosolekul 5. jaanuaril 1994. aastal Tallinnas.
Muudatused vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadusele sisse viidud 9. novembril 1994. aastal Tallinnas ja 13. mail 1998. aastal Tallinnas.



 I Üldsätted

1. Eesti biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika ühing (edaspidi ühing) on kasumit mittetaotlev avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille põhieesmärk on meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika alase teadus-, haridus- ja arendustegevuse edendamine Eestis.

2. Ühingu ametlik nimetus on: Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing.

3. Ühing on iseseisev juriidiline isik, kellel on oma nimetusega pitsat, pangaarve ja muu atribuutika. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

4. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsustest.

5. Ühingul on juhatus, revisjonikomisjon ja eetikakomisjon.

6. Käesoleva põhikirja tõlgendamise ainuõigus on ühingul.
 

 II Ühingu põhiülesanded ja -õigused

7. Ühingu põhiülesanneteks on:
1) teha tervis- ja loodushoiu alast selgitustööd;
2) toetada teaduse ja tehnika arengut oma valdkonnas;
3) koordineerida arstide ja tehnikaala spetsialistide koostööd;
4) korraldada publitseerimisalast tööd oma valdkonnas;
5) korraldada ameti- ja täienduskoolitust;
6) teha koostööd, vahetada kogemusi ja informatsiooni teiste kutsealade ning asutuste ühendustega, samuti välisriikide ja rahvusvaheliste analoogiliste organisatsioonidega.

8. Ühingul on õigus:
1) teostada ekspertiisi ja teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes;
2) esitada riigivõimu- ja valitsemisorganitele ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks, muutmiseks ning uute seaduste algatamiseks;
3) anda eksperthinnanguid meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika alal töötavate spetsialistide kvalifikatsioonile;
4) astuda teiste mittetulundusühingute liikmeks;
5) korraldada Eesti Vabariigis ja välisriikides spetsialiseeritud näitusi, konverentse ja teisi üritusi ning osutada kaasabi osavõtuks rahvusvahelistest messidest, konverentsidest ja näitustest;
6) osaleda oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalike sihtasutuste moodustamisel;
7) täita teisi ülesandeid, mis aitavad saavutada ühingu põhikirjast tulenevaid eesmärke.
 

 III Ühingu liikmed, nende õigused ja kohustused

9. Liikmeks võib olla füüsiline isik, kes omab või taotleb kõrgemat haridust ja tegutseb meditsiini, biomeditsiinitehnika või meditsiinifüüsika valdkonnas või vastavas valdkonnas tegutsev juriidiline isik.

10. Ühingu liikmeskonna moodustavad asutajaliikmed ja hiljem vastu võetud liikmed.

11. Liikmeks astumiseks esitatakse ühingu juhatusele kirjalik avaldus kahe liikme soovitusega. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus avalduse saamisele järgneval koosolekul ning teatab sellest 10 päeva jooksul avalduse esitanule.

12. Ühingu liikmel on õigus:
1) osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul ja kõigil ühingu üritustel;
2) olla valitud ühingu juhatuse, revisjoni- ja eetikakomisjoni liikmeks;
3) esitada üldkoosolekule ja juhatusele ühingu tegevust puudutavaid küsimusi ning saada teavet ühingu tegevuse kohta;
4) astuda ühingust välja.

13. Ühingu liige on kohustatud:
1) järgima käesolevat põhikirja ning täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
2)  tasuma õigeaegselt ühingu liikmemaksu;
3)  teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumist.

14. Ühingu liige esitab ühingust väljaastumiseks juhatusele kirjaliku avalduse. Liikmeskonnast vabatahtliku väljaastumise kohta teeb juhatus otsuse ühe kuu jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates ja teatab otsusest 10 päeva jooksul kirjalikult avalduse esitajale.

15. Kui ühingu liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, võib ta üldkoosoleku otsusega ühingust välja arvata. Väljaarvamise küsimuse päevakorda võtmisest teatatakse ühingu liikmele isiklikult 14 päeva enne üldkoosolekut. Kui liige ei osale tema väljaarvamist arutaval üldkoosolekul, teatatakse talle vastuvõetud otsusest kirjalikult 10 päeva jooksul peale otsuse langetamist.

16. Liikme väljaastumise või väljaarvamise korral ei tagastata eelnevalt tasutud liikmemakse.
 

 IV Ühingu juhtimine ja kontroll

17. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib ühingut juhatus. Ühingu kontrollorganiteks on revisjonikomisjon ja eetikakomisjon.

18. Ühingu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Ühingu liikmete korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas.

19. Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda igal ajal juhatuse algatusel, revisjonikomisjoni või eetikakomisjoni nõudel ehk ühe kuu jooksul pärast vähemalt 1/10 liikmete kirjalikult esitatud nõudmist.

20. Tegevliige võtab üldkoosolekust osa kas isiklikult või oma volitatud esindaja kaudu, kes peab olema ühingu liige ja tal on üks otsustav hääl.

21. Teade üldkoosoleku toimumise kohast, ajast ja seal arutamisele tulevatest küsimustest edastatakse liikmetele vähemalt 14 päeva enne selle toimumist.

22. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud ühingu kõik liikmed.

23. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole tegevliikmeskonnast. Kvoorumi puudumisel toimub korduv sama päevakorraga üldkoosolek, kus kvoorumi nõue ei kehti ja millest teatatakse vastavalt punktile 21. Korduskoosolek toimub mitte hiljem, kui 21 päeva peale esialgselt väljakuulutatud üldkoosolekut.

24. Üldkoosolek:
1) võtab vastu ühingu põhikirja, teeb selles muudatusi ja täiendusi;
2) otsustab ühingu ühinemise ja jagunemise ning likvideerimise;
3) määrab kindlaks ühingu tegevuse eesmärgid, üldsuunad ja strateegia;
4) kinnitab juhatuse ja revisjonikomisjoni tööaruanded;
5) valib neljaks aastaks vähemalt 3 liikmelise juhatuse;
6) otsustab palgaliste töökohtade vajaduse ja tasu maksmise korra ning määra ühingus;
7) valib neljaks aastaks revisjonikomisjoni, määrates eelnevalt selle suuruse;
8) valib neljaks aastaks eetikakomisjoni, määrates eelnevalt selle suuruse;
9) otsustab ühingu teiste mittetulundusühingute ja sihtasutuste liikmeks astumise;
10) otsustab ühingust väljaarvamise küsimused;
11) otsustab juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ja määrab selles tehingus või nõudes ühingu esindaja;
12) otsustab juhatuse, revisjoni- või eetikakomisjoni liikme tagasikutsumise pärast vähemalt 1/10 liikmete kirjalikult esitatud nõudmist;
13) arutab ja teeb otsuseid muudes käesolevast põhikirjast tulenevates küsimustes.

25. Üldkoosoleku otsused tehakse lihthäälteenamusega v.a. põhikirja punktid 24.1 ja 24.2, kus on vajalik 2/3 ühingu liikmete nõusolek ja ühingu eesmärgi muutus, kus on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek.

26. Juhatus:
1) valib oma liikmete hulgast esimehe, tema asetäitja ja sekretäri;
2) otsustab ühingu liikmeks vastuvõtmise küsimusi;
3) teeb otsuse ühingu liikmeskonnast vabatahtliku väljaastumise korral;
4) teeb riigivõimu- ja valitsemisorganitele ettepanekuid seadusandluses muudatuste ja täienduste tegemiseks;
5) teeb otsuse ühingu korralise ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ning määrab kindlaks üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused;
6) otsustab ühingu põhikirjast tulenevaid muid küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

27. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa peale juhatuse esimehe või tema asetäitja üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekul võetakse otsus vastu lahtisel hääletamisel kohalolijate lihthäälteenamusega.

28. Juhatuse esimees:
1) tegutseb ühingu nimel käesoleva põhikirja ning üldkoosoleku poolt kehtestatud volituste piires, esindab ühingut riigivõimu- ja valitsemisorganites ning muudes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides;
2) juhib ühingu tööd vastavalt põhikirjale;
3) käsutab käesolevast põhikirjast lähtudes ühingu vara;
4) võtab tööle ja vabastab töölt ühingu töötajaid;
5) peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ühingu nimel;
6) otsustab oma pädevuse piires kõigi ühinguga seotud küsimuste üle.

29. Juhatuse esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees.

30. Ühingu finantstegevust kontrollib revisjonikomisjon.

31. Eetikakomisjon kontrollib ühingu tegevuse vastavust Helsingi Deklaratsiooni nõuetele, samuti vaatab läbi ja langetab otsuseid teistes oma valdkonda kuuluvates küsimustes.

32. Revisjonikomisjoni ja eetikakomisjoni esimehel on õigus nõuda juhatuse esimehelt, aseesimehelt, juhatuse liikmetelt ning ühingu töötajatelt andmeid, dokumente ja selgitusi kontrollimisel tekkinud küsimuste kohta.
 

 V Ühingu vara ja rahalised vahendid

33. Ühingu vara ja rahalised vahendid moodustuvad:
1) liikmemaksudest;
2) varalistest annetustest ja eraldistest;
3) tulust, mida võidakse saada ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või kultuurhariduslike või muude ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
4) muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

34. Ühingu liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek.

35. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

36. Ühingu eelarveaastaks on Eesti Vabariigi majandusaasta.

37. Ühingu juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja tasub makse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.
 

 VI Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine

38. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seadusega sätestatud korras.

39. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

40. Ühingu likvideerimisel läheb ühingu vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu valdusesse.


EBMÜ tiitellehele