Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein on öelnud, et inimene ei saa millestki enne aru, kui pole seda oma vanaemale seletanud. Ise püüdis ta nii oma kui ka teiste leiutisi lihtsas keeles kõigile arusaadavaks teha.Näiteks selgitas ta raadio toimimise põhimõtteid nii: «Raadiost pole raske aru saada. Tavaline telegraaf on nagu väga pikk kass. Teie pigistate teda sabast näiteks New Yorgis ja ta mjäub Los Angeleses. Raadio on seesama, ainult ilma selle kassita.» Akadeemiku ja füüsikaprofessori Peeter Saari arvates on teadusekaugeile inimestele teaduslike uuringute ja avastuste tähenduse seletamine lihtsas ajalehekeeles õigustatud, kui suudetakse leida häid analoogiaid. «Teadusest saab ja tuleb laiale rahvahulgale rääkida. Peaasi, et jutus poleks õudseid lollusi, mille peale kolleegid paremal juhul naeravad,» lausub Saari. «Kuid loomulikult pole seda võimalik teha teaduslikul tasemel, isegi mitte Horisondi tüüpi populaarteaduslikus erialaajakirjanduses.»
Tartu Postimees püüab avada juhuvaliku tänavu Tartu Ülikoolis ning Eesti Põllumajandusülikoolis tehtud teadusuuringuist, näitamaks, et laborites veedetud tunnid ning raamatutes tuhnimine võivad ka päris tavalisele inimesele kasu tuua.---------- /füüsikat mittepuudutavatest osadest on siin failis säilitatud vaid pealkirjad/-------------------
Bakterid tõkestavad vee reostamist
Et eesti keel ei sureks paari aastasajaga
Doktoritöö uuris mardikate meeleelundeid
Füüsikud pigistavad footoneid peenemaks
Koolitundidest peaks olema igaühel meeles, et füüsikaliste mõjude
levimise suurim teadaolev kiirus on ligi 300 000 kilomeetrit sekundis ehk
valguse kiirus vaakumis. Tartu Ülikooli füüsikainstituudis tegelevad teadlased ja üliõpilased aga
valguslaine kokkupressitud impulssidega, mis liiguvad valgusest kiiremini.
Instituudi laborijuhataja akadeemik Peeter Saari nimetab neid piltlikult
valguskuulideks.
Saari juhendamisel kirjutas TÜ füüsikaosakonna magistrant Heli Valtna riiklikule teadustööde konkursile teise preemia pälvinud töö, milles näitas arvutuste varal uue võimaluse pigistada kokku valguse väikseimat osakest footonit.
E Füüsikatudengid Aigar Vaigu ja Heli Valtna häälestavad digitaal-holograafia seadet .
«Seda, et valgusimpulsi mõõtmeid saab teatud piirini vähendada, on ennegi tõestatud,» möönab Saari. «Meie aga näitasime, et sellest piirist saab veel kaugemale minna ja footonit piltlikult öeldes taljest kokku pigistada.» Uuest teadmisest otsest kasu ehk rakendust otsida on Saari sõnul esialgu mõttetu. Siiski soostub ta tooma spekulatiivse näite nanotehnoloogiast, mis tegeleb millimeetrist sadu tuhandeid kordi väiksemate seadmete loomisega. «Kujutlegem, et sellise imepisikese, isegi tavamikroskoobis nähtamatu roboti juhtimiseks on tarvis imepeenikest valgussõrme,» ütleb Saari. Ta näitab ajakirja Physics Today oktoobrinumbrit, kus teadusuudiste ja avastuste toimetajarubriik räägib Tartu uurimisrühmast. «Koos üliõpilastest kaasautoritega ilmub meil veel tänavu erialaajakirjas Optics Communications artikkel, kus me asume juba remontima kvantoptika alusmüüri,» lisab Saari.
Tehnoloogiaime robotkala liigutab end nelja autoaku voolu survel
Järgmine suur samm pärast internetti
Tudeng tõestas äbarike kuuskede eluõigust
Eesrindlikke mesilasemasid saab kasvatada aasta võrra senisest kiiremini
Maohappe eliksiir rahustab
Helluse bakter saab jõudu juurde