LOTE Füüsika Instituudi magistritööd

Arvutitehnika (senine infotehnoloogia riistvara suund) õppekava üliõpilastele

pakutavad magistritööd

Arukate Materjalide ja Seadmete Labor on interdistiplinaarne töögrupp, mis uurib

elektroaktiivseid polümeeerseid materjale ning nende rakendusi robootikas. Meie poolt

pakutavate tööde kohta saad pikemalt lugeda http:/www.ims.ut.ee/Student_projects Juhendaja(d): , kontaktinfo:

Annotatsioon:

IPMC elektronmehaanlisi omadusi uuriva seadme juhtimine

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on täiustada eksperimentaalset seadet, mis mõõdab elektroaktiivsete polümeeride elektromehaanilisi omadusi.

Materjale kasutatakse kunstlihastena erinevates rakendustes. Töö tulemuseks peab valmima moodul, mis võimaldab seadet juhtuda USB

kaudu. Vt. ka http://eap.jpl.nasa.gov/ , http://www.ims.ut.ee/wiki/index.php/Image:01-06-06IPMCJ6uM66tmine.pdf

Elektroaktiivsete polümeeride eksperimentaalne uurimine

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on uurida ja modifitseerida, elektroaktiivseid polümeerseid materjale, mis on aluseks abil töötavatele

kunstlihastele. Vt. ka http://eap.jpl.nasa.gov/. Töö eeldab huvi soovi tegeleda polümeersete materjalide ja nende interfeissidega. Edasine

tegevus doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt.

Asukohatundlik minirobotite farm

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on luua robotite kooslus, kes suudavad määrata üksteise suhtes paiknemist ruumis. Selleks tuleb täiustada

olemasolevat robotiplatformi lisamoodulitega. Töö nõuab oskusi elektroonikas ja programmeerimises. Töö võib sisaldada mitme eri mooduli

koostamist, mille tegemine võib olla jagatud mitme tudengi vahel. Vt. ka http://digi.physic.ut.ee/mypages/robootika/huvitavat/ahhaa/index.php ,

http://www.inl.gov/adaptiverobotics/robotswarm/perimeterformation.shtml , http://vision.eng.shu.ac.uk/mediawiki-1.4.10/index.php/I-Swarm.

Riistvaraline kiirendi FPGA baasil

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on luua FPGA platformil riistvaraline ja tarkvaraline prototüüp, mis võimaldab PC platformil kiirendada

suuremahulisi arvutusülesandeid materjaliteaduslike eesmärkide lahendamiseks. Töö sisaldab mitmeid erinevaid etappe, mille lahendamine

oleks töö ülesandeks. Töö eeldab huvi kas materjaliteaduse või info ja kommunikatsioonitehnoloogia arengute vastu ning programeerimise

oskust ning soovi. Edasine tegevus doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii

lühema kui ka pikema ajaliselt. Vt. ka http://ieeexplore.ieee.org/iel5/10083/32316/01508547.pdf?arnumber=1508547 ,

http://www.drugdiscoverynews.com/index.php?newsarticle=371

Monte Carlo meetodil polümeeri kasvatamise algoritmi paralleliseerimine MPI teegi abil

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on optimeerida paraleellarvutusteks tarkvara, mis võimaldab modifitseeritud Monte Carlo meetodil luua

polümeersete materjalide mudeleid edasiseks arvutisimulatsiooniks. Töö käigus tuleb olemasolev algoritmi realisatsioon modifitseerida

paraleelarvutuseks MPI teegi abil. Töö eeldab huvi materjaliteaduse vastu ning programeerimise oskust ning soovi. Edasine tegevus

doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt. Vt. ka

http://www-unix.mcs.anl.gov/mpi/mpich2/.

Arvutieksperimendid ioonjuhtivate polümeeride uurimiseks

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on uurida ioonjuhtivate polümeeride ja polümeersete elektrolüütide omadusi kasutades arvutieksperimenti.

Töös saab ja peab kasutada nii kvantkeemia, molekulaardünaamika ja lõplike elementide erinevaid mmeetodeid. Konkreetsed ülesanded

sõltuvad tudengi huvidest ja oskustes. Töö eeldab huvi materjaliteaduse vastu ning programeerimise oskust ning soovi. Edasine tegevus

doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt.

FouKG tekke imitatsioonuuringud (modelleerimine MATLABis või MULTIPHYSICSis)

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Töö on teoreetilise ja matemaatilise iseloomuga. Koos kogenumate kolleegidega tuleks tegelda elektromagnetilise välja

võrrandite arvutil lahendamisega inimese rindkerepiirkonna numbriliste mudelite korral, selli(t)e mudeli(te) konstrueerimisega, et nende abil

imiteerida Foucault' kardiogrammi teket mõõtmiste korral inimesel. Töö eeldab huvi ja oskusi elektromagnetvälja teooria alal. Teema on

mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

Füüsika õppekava üliõpilastele pakutavad magistritööd

Arukate Materjalide ja Seadmete Labor on interdistiplinaarne töögrupp, mis uurib

elektroaktiivseid polümeeerseid materjale ning nende rakendusi robootikas. Meie poolt

pakutavate tööde kohta saad pikemalt lugeda http:/www.ims.ut.ee/Student_projects Juhendaja(d): , kontaktinfo:

Annotatsioon:

Elementaarergastuste uurimine tugevalt korreleeruvate kristallide kiledes ja eralduspindadel

Juhendaja(d): A. Sherman, kontaktinfo: alexei@fi.tartu.ee, http://eeter.fi.tartu.ee/sherman.htm

Annotatsioon: Töö on orienteeritud üliõpilasele, kes spetsialiseerub teoreetilises füüsikas. Viimasel ajal tahkiste kontaktid, mis sisaldavad

tugevalt korreleeruvaid kristalle, äratavad tähelepanu perspektiivsete tehnoloogiliste materjalidena. See on võrdlemisi uus uurimisala hea

arendusperspektiiviga. Konkreetsem probleemi tõstatamine sõltub üliõpilase koolitusest ja motivatsioonist.

Biomolekulide vastastikmõjude uurimine kõrgete rõhkude kasutamisega

Juhendaja(d): Aleksandr Ellervee, Arvi Freiberg, kontaktinfo: ellervee@fi.tartu.ee,

Annotatsioon: Meid ümbritsev keskkond mõjutab meie käitumist. See teada-tuntud tees toimib samuti ka mikromaailmas aatomite ja

molekulide tasemel. Kõrge väline rõhk nihutab aatomeid/molekule üksteisele lähemale muutes osakestevahelisi interaktsioone. Tulemusena

muutuvad aine karakteersed spektrid, mis võimaldabki neid mõjusid süstemaatiliselt uurida. Bakalaureusetöö tasemel tutvutakse

kõrgrõhutehnikaga (optilise kõrgrõhuraku konstrueerimine ja ehitus, kõrgete (suurusjärgus 10 kbar) rõhkude mõõtmine), lihtsamate

spektraalsete (neeldumis- ja kiirgusspektrite) mõõtmiste metoodikaga, õpitakse katsetulemuste analüüsi (kasutades Origini ja Mathcadi) ning

tulemuste vormistamist. Magistri/doktoritöö tasemel uuritakse biomolekulide (ftalotsüaniinid, porüriinid, klorofüll, bakterklorofüll, jt) ja nende

agregaatide spektraalseid iseärasusi kõrgete rõhkude all. Detailne arusaamine molekulaarsete agregaatide spektrite kujunemisest ja nende

peentimmimise mehhanismidest aitab paremini mõista, kuidas fotosünteetilised organismid ammutavad päikeseenergiat ja spektraalselt

kohanevad äärmuslike keskkonnaoludega. Vastavaid bio-mimeetilisi ideid saab loodetavasti ära kasutada tuleviku energeetikamudeli

väljatöötamisel, mis asendaks seniseid suhteliselt kalleid ja keskkonda koormavaid tehnoloogiaid. Katseline töö sobib rakendusfüüsika,

materjaliteaduse, infotehnoloogia või keskonnatehnoloogia eriala õppuritele.

IPMC elektronmehaanlisi omadusi uuriva seadme juhtimine

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on täiustada eksperimentaalset seadet, mis mõõdab elektroaktiivsete polümeeride elektromehaanilisi omadusi.

Materjale kasutatakse kunstlihastena erinevates rakendustes. Töö tulemuseks peab valmima moodul, mis võimaldab seadet juhtuda USB

kaudu. Vt. ka http://eap.jpl.nasa.gov/ , http://www.ims.ut.ee/wiki/index.php/Image:01-06-06IPMCJ6uM66tmine.pdf

Elektroaktiivsete polümeeride eksperimentaalne uurimine

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on uurida ja modifitseerida, elektroaktiivseid polümeerseid materjale, mis on aluseks abil töötavatele

kunstlihastele. Vt. ka http://eap.jpl.nasa.gov/. Töö eeldab huvi soovi tegeleda polümeersete materjalide ja nende interfeissidega. Edasine

tegevus doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt.

Arvutieksperimendid ioonjuhtivate polümeeride uurimiseks

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on uurida ioonjuhtivate polümeeride ja polümeersete elektrolüütide omadusi kasutades arvutieksperimenti.

Töös saab ja peab kasutada nii kvantkeemia, molekulaardünaamika ja lõplike elementide erinevaid mmeetodeid. Konkreetsed ülesanded

sõltuvad tudengi huvidest ja oskustes. Töö eeldab huvi materjaliteaduse vastu ning programeerimise oskust ning soovi. Edasine tegevus

doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt.

Deformatsiooni mõõtmine ferroelastsetes materjalis polarisatsioonmikroskoobiga

Juhendaja(d): Artur Suisalu, kontaktinfo: artur.suisalu@ut.ee

Annotatsioon: Polarisatsioonmikroskoobiga määrama kristallitelgede kõrvalekallet ferrofaasi erinevates doomenites parafaasi kristallitelgede

suhtes. Kõrvalekalde nurkade kaudu on võimalik hinnata deformatsiooni suurust, mis sõltub ka kristalli temperatuurist. Mõõtmistulemusi saab

publitseerida teadusajakirjas, sest pakuvad laiemat huvi vastavas valdkonnas. Uurimistööd saab teostada Füüsika Instituudis Riia tn. 142.

Kõrge puhtusastmega MgO kristallide kasvatamine ning optiliste omaduste uurimine

Juhendaja(d): Eduard Feldbach, Aarne Maaroos, kontaktinfo: eduard.feldbach@ut.ee;

Annotatsioon: MgO on isolaatormaterjal, mille rakendused ulatuvad plasmateleritest kuni optoelektrooniliste seadmeteni. Antud töö käigus tuleb

läbi viia kõrge sulamistemperatuuriga (»2850 °C) ülipuhaste MgO kristallide kasvatamine kaarleek-meetodil. Töös tuleb omandada ka optilise

spektroskoopia metoodika laias spektraalpiirkonnas (nähtavast kuni nn vaakum-ultravioletini). Uurimistöö on osaliselt seotud TÜ Füüsika

Instituudi koostööprojektiga firmaga Samsung.

Oksiidkilede uurimine termoluminestsentsi meetodil

Juhendaja(d): Eduard Feldbach, Marco Kirm, kontaktinfo: eduard.feldbach@ut.ee;

Annotatsioon: Mikroelektroonika komponentide mõõtmete vähendamise areng on jõudnud staadiumi, kus ränidioksiidkilel põhineva

isolatsioonikihi paksust pole enam võimalik vähendada. Asenduseks on pakutud SiO2-st mitu korda suurema dielektrilise läbitavusega

materjale (HfO2, ZrO2, jt), millede lekkevoolud oleksid siis sama paksuse juures vastavalt mitu korda väiksemad. Samal ajal saab mõne

nanomeetri paksuse kile puhul otsustavaks juba mõne üksiku kristallvõre defekti või lisandaatomi olemasolu, mis võib hävitada kogu seadme

funktsionaalsuse. Seega on defektide diagnostika siin otsustava tähtsusega ja vastavate meetodite arendamine suure rakendusliku

kaaluga.Termoluminestsentsi meetodil saab määrata mitmeid defektide poolt tekitatud laengukandjate lõksude parameetreid. FI-s on välja

töötatud metoodika termoluminestsentsi ergastamiseks õhukestes kiledes elektronkiire abil ja termopiigis kiirgusspektri mõõtmiseks tundliku

footonloendussüsteemi abil. Ülalmainitud materjalide uurimisel teeb TÜ FI koostööd Euroopa juhtiva mikrokiipide tootjaga Infineon.

Nanokristallide süntees ja optiliste omaduste uurimine

Juhendaja(d): Eduard Feldbach, Marco Kirm, kontaktinfo: eduard.feldbach@ut.ee;

Annotatsioon: Tänapäeva optilistes tehnoloogiates leiavad järjest enam rakendust nn nanomõõtmetega objektid (lineaarmõõtudega

mõnikümmend nm) – nanokiled, nanotorud, nanokristallid (nt puhtad ja Ce lisandiga Y3Al5O12, ZrO2), kus füüsikalised omadused on suuresti

sõltuvad just mõõtmetest. Pakutava eksperimentaalse uurimistöö käigus tuleks omandada arusaam nanokristallide sünteesi põhimõttetest, nii

klassikalise kui kaasaegse mikroskoopia võimalustest (AFM, SEM) kui ka mõned optilise spektroskoopia meetodid.

Atmosfääriaerosooli osakeste aine keskmise tiheduse sõltuvus õhu aerosoolse saaste

tasemest ja õhumassi päritolust

Juhendaja(d): Eduard Tamm, kontaktinfo: eduard.tamm@ut.ee, Tähe 4-211, tel 737 5555

Annotatsioon: Osakeste (näiv-)tihedus on määratud nende keemilise koostise ja fraktal¬struktuuriga. Osakese näivtihedus (massi ja ruumala

suhe) määrab oluliselt osakese käitumise raskusväljas ja inertsiväljas. Üksiku osakese näivtiheduse määramine on äärmiselt keerukas

eksperimentaalülesanne. Suures õhumassis leiduvate osakeste keskmise tiheduse määramine on aga lihtsamini teostatav. Elektrilise

aerosoolispektromeetriga EAS saab määrata aerosooli keskmise ruumtiheduse (osakeste koguruumala õhu ruumalaühikus),

kvartskristallmikrokaaluga varustatud osakeste massi mõõteseadmega TEOM saab määrata aerosooli keskmise massitiheduse (osakeste

kogumass õhu ruumalaühikus); nende suhe ongi osakeste keskmine näivtihedus. Pakutava töö ülesandeks saab olema osakeste keskmise

näivtiheduse määramine Tahkuse Õhuseirejaamas Pärnumaal kogutavate andmete alusel. Õhumasside trajektoore kasutades saab

analüüsida osakeste näivtiheduse sõltuvust õhumassi päritolust ja seega trajektoori alla jäävate saasteallikate iseloomust.

Madalaenergeetiliste elektronide difraktsiooni kasutamine pinnauuringutes

Juhendaja(d): Ergo Nõmmiste, Väino Sammelselg, kontaktinfo: ergo@fi.tartu.ee,

Annotatsioon: Töö sisuks on madalaenergeetiliste elektronide difraktsiooni (LEED) seadme juurutamine FI pinnauuringute kompleksis ja selle

kasutamine erinevate pinnastruktuuride analüüsiks.

Molekulide lennuaja massi- ja fotoelektronspektroskoopia

Juhendaja(d): Ergo Nõmmiste, Vambola Kisand, kontaktinfo: ergo@fi.tartu.ee,

Annotatsioon: Töö sisuks on molekulide ultraviolettkiirguse neeldumisele molekulis järgnevate fragmentatsiooniprotsesside uurimin. Töö

eksperimentaalne osa toimub MAX-laboris Lundi ülikoolis kiirekanalitel 52 ja I411 (footoni energiad vastavalt 5-30 eV ja 100-1000 eV).

Tulemuste töötlus ja analüüs toimub FI röntgenspektroskoopia laboris.

Difraktsioonivõre kaasaegse tehnoloogiaga lõikamise võimaluste uurimine.

Juhendaja(d): Heli Valtna, Rünno Lõhmus, kontaktinfo: heli.valtna@ut.ee, runno.lohmus@ut.ee

Annotatsioon: Bakalaureuse- või magistritöö teema tehnoloogiahuvilisele füüsikule/materjaliteadlasele, mis haakub laineoptika õppetooli

temaatikaga. Teemast lähemalt vt http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/psveebivara/V6rel6put66KirjeldusFIN.pdf

Füüsikakatsete osa füüsikaõppes

Juhendaja(d): Henn Voolaid, kontaktinfo: henn.voolaid@ut.ee, tel 737 5542

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on selgeks teha, miks peab füüsikatunnis katseid tegema. Katsete arusaadavus. Millist positiivset või

negatiivset mõju katsed avaldavad ? Kas katsete kordamine eri õpiastmetes on hea või halb? Kas katse mitteväljatulemine on hea või halb?

Millised katsed ei anna tulemust? Milliseid katseid hinnatakse. Kõik see õpilaste silmade läbi ja siis võrrelda “teooriatega”. Teema on mõeldud

füüsikaõpetaja eriala üliõpilastele.

Aastane füüsikakursus

Juhendaja(d): Henn Voolaid, kontaktinfo: henn.voolaid@ut.ee, tel 737 5542

Annotatsioon: Aastane efektiivne kursus füüsikaõppeks, mis viib ühe aastaga (normaalse koormusega, 2-3 h nädalas) inimese, kes pole

gümnaasiumis füüsikat (korralikult) õppinud, tasemele, millega saaks minna ülikooli füüsikat või mõnd teist eriala õppima, kus on füüsikat vaja.

Eesmärgiks vastava materjali väljatöötamine ja katsetamine mingi füüsika osa jaoks.

Füüsika trikid (Physics tricks): mis, milleks ja kuidas?

Juhendaja(d): Henn Voolaid, kontaktinfo: henn.voolaid@ut.ee, tel 737 5542

Annotatsioon: Eesmärk: selgitada, kuidas internetis jm esitatud füüsikatrikke saab kasutada füüsika õpetamisel Mis on trikk? Mis on füüsika

trikk? Milliseid trikke ja kus pakutakse? Mida ja milleks saab (põhi)koolifüüsika kasutada? Kas on andmeid trikkide kasutamisest füüsikaõppes

(õppetöös)? Oma järelduste praktiline kontroll reaalses õppetöös ja tulemuste analüüs.

Nali füüsikaõppes

Juhendaja(d): Henn Voolaid, kontaktinfo: henn.voolaid@ut.ee, tel 375542

Annotatsioon: Eesmärk: leida naljade kasulik ja kahjulik mõju füüsikaõppele.Mis on nali? Milliseid nalju tehakse või saaks teha füüsika tunnis,

kuidas neid kasutada õppetöös? Oma järelduste kontroll reaalses õppetöös ja tulemuste anlüüs.

Füüsikaõppe efektiivsuse hindamine eel- ja järeltestidega.

Juhendaja(d): Henn Voolaid, Svetlana Ganina, kontaktinfo: henn.voolaid@ut.ee, tel 737

Annotatsioon: Enne ja pärast mingi füüsika osa õpetamist viiakse läbi test, mida korratakse pärast läbimist ja ka kuu aega hiljem. Eesmärgiks

on välja selgitada, milline peaks olema sobiv kontrolltest. Hinnata eksperimentaalselt, kuidas mõjutab tulemusi küsimuste arv testis või nende

tase (väga üldised, väga konkreetsed).

Süsinik-nanotorude kilede struktuuri uurimine röntgenpeegelduse (XRR) ja -hajumise

(SAXS) meetoditega

Juhendaja(d): Hugo Mändar, kontaktinfo: hugo.mandar@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on esiteks, välja töötada mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodid väikese tihedusega (süsinik-nanotorud, orgaanika,

polümeerid, makromolekulid, jne.) õhukeste kilede tiheduse, paksuse, kareduse ja fraktaalstruktuuri uurimiseks kasutades olemasolevat

röntgenpeegelduse meetodit (XRR) ning lähemas tulevikus kasutusele võetavat väikeste nurkade röntgenhajumise meetodit (SAXS). Teiseks,

teha kindlaks süsinik-nanotorude kilede tiheduse ja kareduse sõltuvused nende valmistamise parameetritest eesmärgiga määrata kilede

optimaalsed kasvatamise tingimused lähtuvalt soovitud tehnoloogistest vajadustest. Töö sisuks on GIXRD ja XRR meetodite ja vastava

kaasaegse aparatuuri (difraktomeeter URT-1) ja programmvarustuse (AXES) tundmõppimine ja kasutamine väikese elektrontihedusega

materjalidest koosnevate kilede füüsikaliste parameetrite määramiseks. Optimaalsete röntgenhajumise andmete kogumise reziimide

määramine väikese tihedusega kilede korral ei ole lihtsat laadi ülesanne, sest sellistelt kiledelt jälgitaval peegelduskõveral esinev oluline langus

tekib Braggi nurga <0.15° juures, mis nõuab eriti kitsa primaarkiire (FWHM<0.02°) ning väga suure lahutusvõime kasutamist. Lisaks

nimetatule raskendab kilele iseloomuliku peegelduskõvera langusserva määramist kile alusmaterjal (koosneb tavaliselt suurema

elektrontihedusega materjalist võrreldes kile materjaliga), mis annab teise ning tugevama langusserva suurema Braggi nurga juures. Sobivate

eksperimenditingimuste ja andmetöötlusviiside väljatöötamiseks tuleb viia läbi mõnede erineva tiheduse, lateraalse suuruse ja erinevast

materjalist valmistatud kilede seeriate XRR analüüsid. Libiseva kiire röntgendifraktsiooni GIXRD uuringutega teostatakse kilede kristallilisuse

karakteriseerimine. Uuritavad objektid saadakse olemasoleva ja planeeritava koostöö raames TÜ Keemia Instituudi kolloidkeema õppetooliga,

TÜ Tehnoloogiainstituudi polümeeride uurimisrühmaga, Tallinna Ülikooli keemia õppetooliga ja TÜ Füüsika Instituudi PLD uurimisrühmaga.

Esialgsed SAXS uuringud, mis võimaldavad määrata objektides olevate nanoosakeste, molekulide, klastrite ja pooride suurusi ning suuruste

jaotusi, on kavas läbi viia XRR seadmel läbiva kiire meetodil, eesmärgiga õppida tundma SAXS meetodi andmetöötluse võimalusi saada oleva

programmvarustuse baasil. Põhjalikumad SAXS analüüsid on kavas läbi viia töö edasiarendamise etapis, mil võetakse kasutusele

rekonstrueeritav SAXS seade. Töö eeldab head arvuti kasutamise oskust, head matemaatika tundmist, huvi materjalide struktuuri

eksperimentaalse uurimise vastu, huvi ja eelteadmisi elektroonikast füüsikalise eksperimenditehnika automatiseerimiseks. Hea käeline osavus

ja terav silm tulevad kasuks suurt täpsust nõudvate eksperimentide läbiviimisel. Edasised perspektiivid. Töö peaks jätkuma magistritööna,

mille loomulikuks jätkuks on omakorda doktoritöö, arendamaks välja SAXS uurimismeetodit röntgenstruktuuranalüüsi uurimisrühma juures.

Töö teostamiseks on taotletud toetus Eesti Teadusfondilt aastateks 2008-2011. Samuti võib olulise tööperspektiivina silmas pidada loodava

Eesti Ravimiarenduskeskuse juurde moodustatavat Struktuuriuuringute Laborit. SAXS uurimismeetod on üks olulistest töövahenditest ka

makromolekulide (valgud, lipiidid, jne.) molekulaar- , fraktaal- ja nanostruktuuri määramisel.

Aktiveeritud perovskiitsete oksiidide termoröntgenograafiline uurimine

Juhendaja(d): Hugo Mändar, kontaktinfo: hugo.mandar@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on määrata aktiveeritud perovskiitsete oksiidide soojuspaisumistegurite temperatuurisõltuvused ning uurida

võimalikke faasiüleminekuid temperatuuride vahemikus 100-800°C. Töö sisuks on difraktomeetri DRON-2 ja termoröntgenograafia kaamera

GPVT-1500 tundmõppimine ja võimalusel kaamera temperatuuriregulaatori ümberehitamine arvuti poolt juhitavaks. Termoröntgenograafiliselt

määratakse perovskiitsete oksiidide soojuspaisumistegurite temperatuurisõltuvused ja uuritakse ainete faasilist koostist ja võimalikke

faasiüleminekuid temperatuuride vahemikus 100-800°C. Soojuspaisumistegurite ja faasiüleminekute teadmine on vajalik nendest ainetest

optimaalsete omadustega kütuselementide valmistamisel. Töö eeldab head arvuti kasutamise oskust, huvi ainete kristallstruktuuri uurimise ja

faasilise koostise määramise vastu, ning eelteadmisi elektroonikast füüsikalise eksperimenditehnika automatiseerimiseks.

Kaugseire-radiomeetrite kalibreerimismeetodid

Juhendaja(d): Ilmar Ansko , kontaktinfo: jazov[at]ut.ee

Annotatsioon:

Mitmeinduktorilise Foucault' kardiograafi anduri võimalike konstruktsioonide uurimine

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Tuleksid teoreetilisele uurimisele (s.h. arvutisimulatsioonid MATLABi ja MicroCAPiga) ja katsetamisele Foucault' kardiograafi

anduri konstruktsiooni variandid, eesmärgiga vähendada selle koostises olevate indiktiivpoolide vastastikusest induktiivsusest ja mahtuvusest

tingitud interaktsiooni. Teema on mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

Inimese südame mehaanilise liikumise ja kuju muutumise modelleerimine

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Tuleks konstrueerimisele ja uurimisele inimese südame kuju ja liikumist jäljendav tugevasti lihtsustatud matemaatiline mudel.

Töös kasutatav tarkvara on MATLAB. Töö eeldab huvi modelleerimise vastu ja mõningat kogemust programmeerimises. Teema on mõeldud

meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

FouKG töötluse MATLABi-põhise tarkvarapaketi FCA uuenduse väljatöötamine

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Tuleks loomisele uuendatud MATLABi-põhine tarkvara Foucault' kardiogrammide off-line töötlemiseks. Tarkvara varasem

versioon on kasutada eeskujuna. Töö eeldab huvi ja kogemust programmeerimise alal. Teema on mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala

FouKG tekke imitatsioonuuringud (modelleerimine MATLABis või MULTIPHYSICSis)

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Töö on teoreetilise ja matemaatilise iseloomuga. Koos kogenumate kolleegidega tuleks tegelda elektromagnetilise välja

võrrandite arvutil lahendamisega inimese rindkerepiirkonna numbriliste mudelite korral, selli(t)e mudeli(te) konstrueerimisega, et nende abil

imiteerida Foucault' kardiogrammi teket mõõtmiste korral inimesel. Töö eeldab huvi ja oskusi elektromagnetvälja teooria alal. Teema on

mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

Inimese südame võnkuv fantoom-tankmudel

Juhendaja(d): Jüri Vedru , kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Tuleks ehitamisele ja uurimisele inimese rindkeret koos südamega elektrijuhtivuse ruumilise jaotuse poolest imiteeriv

elektrolüütfantoom (= füüsiline mudel), mille iseärasuseks peaks olema võimalus südame ruumala pulseerimiseks sarnaselt inimeses

toimuvaga. Teema on mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

Kiirendusanduril baseeruv seade inimese keha asendi määramiseks

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Tuleks ehitamisele ja uurimisele inimese kehaasendit (pikitelje kallet vertikaali suhtes) pidevalt registreerida võimaldav seade

tööstusliku kiirendusanduri ADXL202 baasil. Eeldused: huvi ja oskused elektroonika alal. Teema on mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala

üliõpilastele.

Südame magnetresonants- ja röntgen-kompuutertomograafiliste kujutiste töötlemine ja

segmenteerimine

Juhendaja(d): Jüri Vedru, kontaktinfo: juri.vedru@ut.ee

Annotatsioon: Tuleks loomisele ja uurimisele inimese südame liikumist magnetresonants-tomograafilistelt kujutistelt väljalugeda võimaldav

tarkvara. Töös kasutatav tarkvara on MATLAB. Töö eeldab huvi programmeerimise ja kujutistetöötluse vastu ja eelmise tööga võrreldes

suuremat kogemust programmeerimises. Teema on mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

Radioloogilise pildikvaliteedi ja patsiendidoosi optimeerimine ning hindamine testfantoomiga

CDRAD

Juhendaja(d): Kalle Kepler, kontaktinfo: kalle.kepler@ut.ee

Annotatsioon: Teema on mõeldud meditsiinitehnoloogia eriala üliõpilastele.

Tarkvara arendamine modernse CCD-ga varustatud UV-nähtava piirkonna spektromeetri

juhtimiseks LabVieW’s

Juhendaja(d): Kontakt: Marco Kirm, juhendaja Sebastian Vielhauer, kontaktinfo:

Annotatsioon: Töö tulemusena tuleb luua kasutajasõbralik tarkvara, mis juhiks ja skaneeriks ARC spektromeetrit (Acton Research Inc.),

kontrolliks footonloendamiseks vajalikku andmekogumiskaarti (National Instruments) ning võimaldaks mõõtetulemusi väljastada graafiliselt.

Töö käigus on vajalik omandada graafiline LabView programmeerimiskeel, mis on väga laialt levinud nii teadus- kui ka tööstusrakendustes.

Perspektiiv jätkata magistritööga CCD kaamerat juhtiva tarkvara loomisel. Dr. S. Vielhauer (suhtlus inglise ja saksa keeles) ja A. Reinart

lugesid Tartu Ülikoolis möödunud õppeaastal esimest korda vastavat kursust.

Klorofülli dimeersete vormide uurimine optilise spektroskoopia meetoditega

Juhendaja(d): Margus Rätsep, Arvi Freiberg, kontaktinfo: mratsep@fi.tartu.ee,

Annotatsioon: Fotosüntees taimedes ja rohelistes vetikates tugineb klorofülli molekulidele, mis on organiseerunud valgusantennideks ja

reaktsioonitsentriteks. Fotosünteesi käimapanevaks allikaks on päikesevalgus ehk elektromagnetlainete nähtav spektriosa, seetõttu on

loomulik uurida vastavaid protsesse optilise spektroskoopia vahenditega. Erinevalt päikesevalgusest on laboritingimustes kasutada väga

mitmesuguste ajalis-ruumilis-spektraalsete omadustega valgusallikad. Töö eesmärk on uurida Chl a/a spektraalset jaotust looduslikes

valkudes, kasutades selleks neeldumise ja kiirguse mõõtmisi, kaasa arvatud kõrge spektraalse lahutusega meetodid madalatel

temperatuuridel. Bakalaureuse tasemel töö on jõukohane igale normaalselt edasijõudnud üliõpilasele. Tõsisele huvilisele jätkub lahendamist

vajavaid probleeme nii magistri- kui doktoritööks.

Ülitundlike spektroskoopiliste meetodite arendamine, üksikute molekulide optiline

Juhendaja(d): Martti Pärs, Ilmo Sildos, kontaktinfo: martti.pars@ut.ee, ilmo@fi.tartu.ee

Annotatsioon: Üksikute molekulide optiline detekteerimine ja spektroskoopia on osutunud äärmiselt perspektiivikaks nii süvafüüsikas (nt

kvantoptika) kui ka leidnud rakendust ülitundliku analüüsi meetodina materjaliteaduses, meditsiinis, bioloogias kui ka keskkonnaseires. Sellel

alal tegutseb TÜ FI-s laserspektroskoopia laboris edukalt noorte teadlaste uurimisrühm, mille läbilöögivõimet on kavas veelgi suurendada.

Väljapakutava töödetsükli eesmärgiks on arendada ühe molekuli spektroskoopiat ja viia läbi baasuuringud võimalikeks rakendusteks. Vastavalt

kandidaadi huvidest ja ettevalmistusest lähtudes võib bakalaureuse/magistritööd läbi viia alateemadena: 1) heade luminestseeruvate

kiirgustsentrite (markermolekulide) otsingud, karakteriseerimine ja süntees (potentsiaalsed kandidaadid: teemantkristallikesed, kvantpunktid,

„head” orgaanilised molekulid); 2) eksperimentaalseadmete disain ja üksikute kiirgustsentrite mikro-spektroskoopiline vaatlus, kiirguse ajaline

ja spektraalne analüüs; 3) üksikute kiirgustsentrite sisseviimine tehnoloogiliselt aktuaalsetesse keskkondadesse (sensormaterjalid,

kvantsideliinid) ja nende abil füüsikaliste protsesside monitoorimine. Töö tegemine toimub meeskonnatööna. Laboris on olemas vajalik

kompetents ja abi töö alustamiseks. Teema raames võiks oma nissi leida nii füüsika-materjaliteaduse, keemia- kui ka Arvutitehnika (IT)

üliõpilane. Bakalaureusetudengilt oodatakse soovi jätkata õpinguid ja teadustegevust ka magistrantuuris. Huvi ja kohusetundliku suhtumise

korral töösse on võimalik tasustamine temaatilistest grantidest. Töö teostamine toimub TÜ Füüsika Instituudi laserspektroskoopia laboris Riia

142.

Footoni lokaliseeritavuse probleem kvantelektrodünaamikas

Juhendaja(d): Peeter Saari, kontaktinfo: peeter.saari@ut.ee

Annotatsioon:

Ülevalguskiirusega laialivalgumatult levivad elektromagnetvälja impulsid

Juhendaja(d): Peeter Saari, kontaktinfo: peeter.saari@ut.ee

Annotatsioon:

Universumi tulevik kaasaegse kosmoloogia seisukohalt

Juhendaja(d): Piret Kuusk, kontaktinfo: piret.kuusk@ut.ee, 737 4621

Annotatsioon: Universumi mitmesuguste tulevikustsenaariumide läbiarvutamine Friedmanni kosmoloogiliste võrrandite alusel.

Kristallvälja mõju Auger üleminekutele

Juhendaja(d): Rein Ruus, kontaktinfo: rein@fi.tartu.ee

Annotatsioon: Töö sisuks oleks olemasoleva kristallvälja ergastuste arvutamise programmi täiendamine osaga, mis kirjeldaks ergastatud

seisundite Auger lagunemist. Töö on teoreetiline, arvutuslik.

Luminestsentsi ja defektide loomise protsessid stsintillatsioonimaterjalides

Juhendaja(d): Svetlana Zazubovitš , kontaktinfo: svet@fi.tartu.ee

Annotatsioon: Töö peamiseks eesmärgiks on uute ja/või parendatud omadustega kiirete, tundlike, kõrge valgussaagisega ja ruumilise

lahutusvõimega stsintillatsioondetektorite loomine nende rakendamiseks arstiteaduses, kõrgete energiate füüsikas, turvaseadmetes,

keskkonna monitooringul ja tööstuses. Selleks on vajalik stsintillatsioonimehhanismi tundmine erinevates materjalides. On vajalik ka

luminestsentsitsentrite loomuse ja struktuuri ning nendes materjalides asetleidvate luminestsentsi-, rekombinatsiooni-, energiasiirde-,

laengusiirde- ja defektide loomise protsesside üksikasjalik uurimine. Nende eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi erinevate materjalide

süstemaatiline ja üksikasjalik uurimine mitme spektroskoopilise meetodi kasutamisel (aeglahutusega fotoluminestsentsi, spektraalse

lahutusega termoluminestsentsi ja elektron paramagnetresonantsi spektroskoopia meetodid). Loodetakse, et saadud tulemused lubavad välja

töötada meetodid nende materjalide karakteristikute parendamiseks ja optimeerimiseks, mis peaks märgatavalt suurendama stsintillaatorite

rakenduspotentsiaali mitmes valdkonnas. Uuritakse haruldaste muldmetallide ioonidega aktiveeritud alumiiniumperovskiidi ja

alumiiniumgranaadi monokristalle ja monokristallilisi kilesid, erinevaid defekte sisaldavaid pliivolframaatkristalle, nanostruktuurseid

stsintillatsioonimaterjale, oksiide ja fluoriide jne. Uurimistööd viiakse läbi koostöös kolleegidega Tšehhi Vabariigist, Itaaliast ja Ukrainast.

Röntgenkiirguse resonantne mitteelastne hajumine tahkistes

Juhendaja(d): Tanel Käämbre, Arvo Kikas, kontaktinfo: tanel@fi.tartu.ee, Arvo.Kikas@ut.ee

Annotatsioon: Töö sisuks on röntgenkiirguse ja tahkiste vastastikmõjul toimuvate protsesside uurimine, kasutades selleks röntgenkiirguse

emissiooni spektroskoopiat. Eksperimentaalsed mõõtmised viiakse läbi Lundi Ülikooli sünktrotronkiirguse laboris MAX-lab, suurem osa töö

mahust moodustab mõõdetud spektrite analüüs.

Raalieksperimendid ja päriskatsed karotenoididega

Juhendaja(d): Tarmo Tamm, Arvi Freiberg, kontaktinfo: tarmo.tamm@ut.ee, arvi.freiberg@ut.ee

Annotatsioon: Bakalaureusetöö tasemel uuritakse erinevate kvantkeemiliste (ab initio, poolempiiriliste ja hübriid-) meetodite rakendatavust

konjugeeritud süsteemide modelleerimiseks. Käsitletakse ka konjugeeritud kaksiksidemete omadusi, sh sidemete delokalisatsiooni sõltuvust

ahela pikkusest, asendajatest ja lõpurühmadest.Magistri/doktoritöö tasemel uuritakse laengute transporti pikki karotenoidide konjugeeritud

ahelat, aga ka karotenoidide - vahelist laengu ülekannet ning keskkonna mõju nendele protsessidele. Teoreetilisi uuringuid on soovi korral

võimalik katsetega täiendada (sh kõrge hüdrostaatilise rõhu all). Bakalaureusetasemel teoreetiline töö sobib programmeerimist valdavatele

infotehnoloogia, rakendusfüüsika või materjaliteaduse eriala õppuritele.

Päikese ultraviolettkiirguse spektraaljaotus maapinnal

Juhendaja(d): Uno Veismann , kontaktinfo: uno@aai.ee, Tartu Observatoorium, tel 741 0230

Annotatsioon: Tõraveres registreeritud spektrite eeltöötlemine.

Solaariumikiirguse mõõtmistehnika

Juhendaja(d): Uno Veismann, kontaktinfo: uno@aai.ee, Tartu Observatoorium, tel 741 0230

Annotatsioon:

Etalonlambi voolutugevuse arvutipõhine stabiliseerimine

Juhendaja(d): Uno Veismann, Ilmar Ansko, kontaktinfo: uno@aai.ee, Tartu Observatoorium,

Annotatsioon: Olemasoleva toiteploki voolu täppisstabiliseerimine, kasutades tagasisidet NL päritolu digivoltmeetrilt.

Valgustatuse täppismõõtmine ja luksmeetrite kalibreerimine

Juhendaja(d): Uno Veismann, Ilmar Ansko , kontaktinfo: uno@aai.ee, Tartu Observatoorium,

Annotatsioon: Valgust mõõtva sensori uurimine ja kalibreerimine kandela-etalonlambist ja kiiritustiheduse etalonlambist.

Päikese ultraviolettkiirgus Eestis (Tõravere mõõtmisandmete põhjal)

Juhendaja(d): Uno Veismann, Kalju Eerme , kontaktinfo: uno@aai.ee, Tartu Observatoorium,

Annotatsioon: Tõravere meteojaamas registreeritud andmete töötlus ja analüüs.

Erinevate metallide kaitsmine üliõhukeste aatomkiht-sadestatud kiledega

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, kontaktinfo: vaino.sammelselg@ut.ee 7374705, 7374626

Annotatsioon:

Aatomkiht-sadestuse protsessi läbiviimine madalatel temperatuuridel.

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, kontaktinfo: vaino.sammelselg@ut.ee 7374705, 7374626

Annotatsioon:

Aatomkiht-sadestuse reaktori integreerimine pinnauurimise seadmega

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, kontaktinfo: vaino.sammelselg@ut.ee 7374705, 7374626

Annotatsioon:

Pinnakeemiliste reaktsioonide uurimine aatomkihtsadestuse protsessis

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, kontaktinfo: vaino.sammelselg@ut.ee 7374705, 7374626

Annotatsioon:

Anorgaaniliste ja orgaaniliste hübriidkihtide sadestamine ja sadestusprotsesside in-situ

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, kontaktinfo: vaino.sammelselg@ut.ee 7374705, 7374626

Annotatsioon:

Kilestruktuuride elektron- ja ioonmikroskoopia

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, kontaktinfo: vaino.sammelselg@ut.ee 7374705, 7374626

Annotatsioon:

Grafeen - tuleviku funktsionaalne materjal

Juhendaja(d): Väino Sammelselg, Harry Alles, kontaktinfo: sam@fi.tartu.ee,

Annotatsioon: Grafeen - vaid ühe aatomikihi paksune süsinikaatomite võrgustik - on hetkel materjaliteaduses üks "kuumemaid" uurimisobjekte.

Muuhulgas on kindlaks tehtud, et grafeen juhib nii elektrit kui soojust toatemperatuuril paremini kui mistahes muu materjal ja need omadused

lubavad grafeenile suurt tulevikku näiteks räni asendajana elektroonikatööstuses. Kuna grafeeni suudeti eksperimentaalselt valmistada

(grafiidist üha õhemaid ja õhemaid kihte eraldades) alles 2004. aastal, on paljud võimalikud grafeenirakendused aga kindlasti veel avastamata.

Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis alustati grafeeniuuringutega 2008. aasta alguses ja esimesteks sammudeks on olnud koostöös Helsingi

Tehnikaülikooli Külmalaboriga grafeeninäidiste valmistamine ja nende karakteriseerimine Raman spektroskoopiaga ja

aatomjõumikroskoopiaga. Oktoobrikuus on plaanis alustada erinevate oksiidide aatomkihtsadestamisega karakteriseeritud grafeeninäidistele.

Lisandiga dopeeritud TiO2 nanoklastri struktuuri ab initio arvutused

Juhendaja(d): Valter Kiisk, Mikhail Brik, kontaktinfo: valter.kiisk@ut.ee, mikhail.brik@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on selgitada mõningate optiliselt aktiivsete lisanditsentrite olemust titaandioksiidi kristallis, st. milline on

termodünaamiliselt soodsaim konfiguratsioon lisandi asetumiseks põhiaine võresse. Töö sisuks on vastava tarkvara kasutamise

omandamine, arvutuste teostamine ja võimalusel tulemuste seostamine eksperimendiandmetega. Lisandioon (nt. Sm3+) asendab

tõenäoliselt Ti4+ iooni regulaarses võresõlmes, mis on ümbritsetud kuue hapnikuiooni poolt. Kuna aga ioonraadiused on erinevad, tekib

lokaalne võredeformatsioon. Lisaks sellele tingib Sm3+ ja Ti4+ laenguline erinevus ka kompenseerivate defektide (nt. vakantside)

moodustumise lisandi läheduses. On olemas arvutusmeetodid sellise, lisandist ja tema ümbrusest koosneva, klastri tasakaaluliste

parameetrite (keemiliste sidemete pikkused ja nurgad, kristalli seoseenergia, võnkumised jne) määramiseks. Teema sobib bakalaureuse või

magistriõppe füüsika eriala üliõpilasele. Tudengilt oodatakse elementaarteadmisi kvantmehaanikas ja tahke keha füüsikas, huvi matemaatika

ja arvutusmeetodite vastu ning arvutikäsitlusoskust. Suhtluskeelena tuleks lisaks eesti keelele kasuks ka inglise või vene keele oskus.

Bakalaureusetudengil oleks soovitav jätkata ka magistrantuuris. Tõsise töössesuhtumise korral on võimalik mõningane tasustamine

Sol-gel kilede fotoelektronspektroskoopia

Juhendaja(d): Vambola Kisand, kontaktinfo: vamps@fi.tartu.ee

Annotatsioon: Töö sisuks on sol-gel meetodil valmistatud mitmesuguste oksiidsete objektide karakteriseerimine fotoelektronspetroskoopia

meetoditega. Eksperimentaalne töö toimub TÜ FI äsjavalminud pinnalaboris, aga ka Lundi ülikooli MAX-laboris. Tulemuste töötlus toimub TÜ FI

Röntgenspektroskoopia laboris koostöös Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskusega.

Röntgenergastuste mittekiirguslik lagunemine isoleerivates kiledes

Juhendaja(d): Vambola Kisand, Arvo Kikas, kontaktinfo: vamps@fi.tartu.ee, Arvo.Kikas@ut.ee

Annotatsioon: Töö sisuks on laenguülekandeprotsesside uurimine isoleermaterjalist kile ja metallaluse piirpinnal, kasutades selleks

resonantsergastusega fotoelektron- ja Auger spektroskoopiat. Eksperimentaalseteks mõõtmisteks kasutatakse sünkrotronkiirgust Lundi

ülikooli MAX-laboris.

Keemia õppekava üliõpilastele pakutavad magistritööd

Arukate Materjalide ja Seadmete Labor on interdistiplinaarne töögrupp, mis uurib

elektroaktiivseid polümeeerseid materjale ning nende rakendusi robootikas. Meie poolt

pakutavate tööde kohta saad pikemalt lugeda http:/www.ims.ut.ee/Student_projects Juhendaja(d): , kontaktinfo:

Annotatsioon:

Elektroaktiivsete polümeeride eksperimentaalne uurimine

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on uurida ja modifitseerida, elektroaktiivseid polümeerseid materjale, mis on aluseks abil töötavatele

kunstlihastele. Vt. ka http://eap.jpl.nasa.gov/. Töö eeldab huvi soovi tegeleda polümeersete materjalide ja nende interfeissidega. Edasine

tegevus doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt.

Arvutieksperimendid ioonjuhtivate polümeeride uurimiseks

Juhendaja(d): Alvo Aabloo, kontaktinfo: alvo.aabloo@ut.ee

Annotatsioon: Töö eesmärgiks on uurida ioonjuhtivate polümeeride ja polümeersete elektrolüütide omadusi kasutades arvutieksperimenti.

Töös saab ja peab kasutada nii kvantkeemia, molekulaardünaamika ja lõplike elementide erinevaid mmeetodeid. Konkreetsed ülesanded

sõltuvad tudengi huvidest ja oskustes. Töö eeldab huvi materjaliteaduse vastu ning programeerimise oskust ning soovi. Edasine tegevus

doktorantuuri raames on ülimalt teretulnud. Vajalik on soov ja huvi õppida/töötada väljaspool Eestit nii lühema kui ka pikema ajaliselt.

Keskkonnatehnoloogia õppekava üliõpilastele pakutavad magistritööd