| Ingliskeelne nimetus: | Interaction of ionizing radiation with matter | ||
| Õppeaste: | magistriõpe, doktoriõpe | ||
| Kohustuslik õppekavades: | |||
| Valikaine õppekavades: | füüsika | ||
| Kohustuslikud eeldusained: | |||
| Soovitatavad eeldusained: | |||
| Vastutav(ad) õppejõud: | FI laborijuhataja Arvo Kikas | ||
| Instituut: | FKMF | ||
| Osalejate piirarv: | - | ||
| Kontrolli vorm: | eksam (suuline) | ||
| Aine maht: | 2 AP | ||
| Loenguid: | 26h | ||
| Harjutustunde/seminare: | 6h | ||
| Praktilisi töid: | - | ||
| Iseseisvat tööd: | 32h | ||
| Kontrolltöid: | - | ||
| Referaate: | 2 | ||
| Aineveeb: | - | ||
Kursus käsitleb elementaarprotsesse ioniseerivate kiirguste vastastikmõjul aatomite, molekulide ja tahkistega. Paralleelselt käsitletakse materjaliuuringute meetodeid, mis põhinevad kiirguse vastastikmõjul ainega. Vaadeldakse aine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste muutumist kiiritamise tagajärjel. Antakse ülevaade sünkrotronkiirgusest ning tema kasutusaladest.
Loengud:
1.1. Ioniseeriva kiirguse mõiste, liigid. Elektronalasüsteem ja tuumaalasüsteem, adiabaatiline lähendus, Franck-Condoni faktor
2.1. Röntgenkiirguse neeldumine ja hajumine: fotoionisatsioon, ergastamine, Comptoni hajumine, paaride teke.
2.2. Ioniseerimine laetud osakestega: elektron-elektronhajumine, vaba tee pikkus.
2.3. Neeldumisspektroskoopia ja fotoelektronspektroskoopia (FES), nende kasutamine aatomite, molekulide ja tahkiste uurimisel: keemiline nihe, pinnatundlikus; FES alaliigid -röntgen- ja ultraviolettergastusega FES, alg- ja lõppseisundi FES, nurklahutusega FES.
2.4. Röntgenergastuste lagunemine: Auger efekt, röntgenfluorestsents, röntgenkiirguse resonantne mitteelastne hajumine.
2.5. Auger spektroskoopia ja röntgenspektroskoopia: ergastamine elektronidega ja footonitega, resonantsergastus, pinnatundlikkus.
2.6. Madalaenergeetiliste ergastuste relaksatsioon tahkistes, elektron-foononhajumine.
2.7. Sekundaarelektronide emissioon tahkistest: kolmeastmeline mudel, laengukandjate difusioon.
3.1. Osakeste põrked tuumadega, tuumasüsteemi häirituste tekitamine elektronüleminekute poolt. Defektid kristallides.
3.2. Kiirguste mõju aine füüsikalistele, keemilistele ja biologilistele omadustele.
4.1. Kiirendid kui röntgen- ja gamma kiirguse allikad. Sünkrotronkiirguse omadused.
4.2. Aparatuur sünkrotronkiirguse kasutamiseks (monokromaatorid, elektronspektromeetrid).
4.3. Sünkrotronkiirguse rakendusi bioloogias (proteiinide kristallograafia), tehnikas (röntgenlitograafia), meditsiinis (koronaarne angiograafia).
Täiendav kirjandus: