„Designing for the Web” on Mark Boultoni raamat võrgukujundusest.
Ajakiri „A List Apart”: artiklid kujundusest rõhuga standardite kasutamisele: (X)HTML, CSS, JavaScript.
UUS! XRAY näitab lehekülje elementide mõõtusid ja paigutust.
Eesti ja inglise keele tüpograafilised erinevused on kirjavahemärkide õigekirjast, arvude ja kuupäevade esitusest.
useit.com: Jakob Nielsen on Usability and Web Design annab näpunäiteid, kuidas teha võrgulehekülgi kasutatavamaks.
U.S. Department of Health and Human Services: Usability annab põhjalikku nõu võrgulehekülgede kasutatavuse parandamiseks.
Writing for the Web: kuidas lugejad võrku loevad ja autorid peaksid kirjutama (Jakob Nielsen).
Magic Ink: Information Software and the Graphical Interface on essee, kus tarkvara disaini käsitletakse klassikalise graafilise disaini erijuhuna.
ColorZilla on Firefoxi laiendus, millega saab võrgulehekülgedelt või paletilt värve valida.
VisCheck näitab võrgulehekülgi nii, nagu need paistavad värvipimedaile.
Eric Meyeri Color Blender ja Steve Chipmani Color Palette Creator segavad värvitoone ja annavad toonide arvväärtused.
Color Scheme Designer aitab värvirattalt valida kokkusobivaid toone ja vaadata, kuidas need paistavad värvipimedaile.
Munsell Palette põhineb inimeste värvustajul.
Color me crazy - 10 best online color tools .
Microcontent: How to Write Headlines, Page Titles, and Subject Lines (Jakob Nielsen).
Use <link>s in your document (W3C
QA Tips), et dokumendiga siduda eelnevat ja järgnevat lehekülge või versiooni teises keeles.
Listamatic: One List, Many Options pakub varnast võtta võimalusi nimekirjade kujundamiseks.
<a>
Guidelines for Visualizing Links (Jakob Nielsen).
Change the Color of Visited Links (Jakob Nielsen).
Writing Effective Link Text (evolt.org).
Xhtml Friends Network abil saab viidas kellegi koduleheküljele märkida, kas selle autor on sõber, kolleeg või tuttav. Tekkinud sotsiaalsete suhete võrgustikke kaardistab otsirobot Rubhub.
Favicon (Wikipedia): favikooni formaat, kasutamine ja ajalugu.
MpP Favicon Gallery: mitusada favikooni kommentaaridega.
HTML 4.01 Specification on võrgulehekülgede kirjutamise keele standard. HTML-ilt saab kerge vaevaga üle minna XHTML -ile, mis erinevalt HTML-ist ühildub täielikult XML -iga.
Macro-Typography käsitleb luule, märkuste, sõnaseletuste ja lepingute küljendamist.
Georgia & Verdana - typefaces for the screen on ülevaade nendest kuvarilt lugemiseks mõeldud fontidest, muuhulgas intervjuud fondiloojatega.
Alan Wood’s Web Site: millised brauserid toetavad Unicode’i, kooditabelid ja nõuanded mitmekeelsete lehekülgede kirjutamiseks. Lisaks HTML 4.0 sümbolite tabel.
Brett's Absolutely Astounding Interactive Searchable Unicode Chart ja Javascript Unicode Charts võimaldavad koodi või teema järgi Unicode’i märke otsida.
W3Schools: CSS Tutorial on CSS-i õpetus süstemaatiliste näidetega iga kujunduselemendi kohta.
/* Position Is Everything */ õpetab mööda minema IE ja teiste brauserite vigadest, kirjutama lakoonilist CSS-i, ja pakub küljendusnäiteid.
BrainJar.com: Experiments in Web Programming: CSS-i algõpetus ja küljendamine; DOM; JavaScript. Suurepärased näited: JavaScriptiga tehtud kaardimäng CSS-is tehtud kaartidega.
BluePrint on lihtne, kuid mitmekülgne võrepõhine CSS raamistik mõistliku tüpograafia, brauseri CSS stiilide nullimise ja stiililehega trükkimiseks. BluePrint Grid CSS Generator väljastab soovitud küljenduse CSS>-koodi.
glish.com: CSS Layout Techniques käsitleb enamlevinud küljenduslahendusi (2, 3 veergu) ja pakub malle.
Veelgi enam variante 2 või 3 veeruga küljenduseks pakub Robert Nyman, nende hulgas tasakaalus 3-veeruline küljendus (JavaScriptiga).
Eric Meyeri css/edge’is on elegantsed näited menüüdest, kastidest ja vormidest.
CSSZen Garden on näiteks, millist paindlikku ilu on võimalik CSS-i abil luua: samale leheküljele saab rakendada kümneid erinevaid stiililehti.
Cascading Style Sheets, level 1 on CSS standard, mida praegused brauserid toetavad täielikult.
Cascading Style Sheets, level 2 on CSS standard, mida brauseritest korralikult toetavad näiteks Firefox ja Opera, suuremalt jaolt ka Internet Explorer.
Core JavaScript Guide on JavaScripti ametlik manuaal, mis sobib ka selle õppimiseks.
Core JavaScript Reference on JavaScripti ametlik referents.
JavaScript Shell on JavaScripti käsurida (interpretaator), mis teeb katsetamise kergemaks.
Introduction to the Document Object Model (BrainJar) on näidetega sissejuhatus dokumendi objektmudelisse; The DOM Event Model õpetab kasutaja sisendile reageerimist.
DOM-i käsitlev peatükk David Flanagani raamatust „JavaScript: The Definitive Guide” on põhjalik näidetega ülevaade DOM -i API-dest.
The Document Object Model in Mozilla: DOM & JavaScript, DOM -i referents, näited & viited.
Prototype on võimas Javascripti teek, mis teeb DOM maks. Sel põhinevad script.aculo.us DOM -i visuaalefektidega ja Rico Ajaxi arendajatele. — Prototype’i võimalusi tutvustab Using prototype.js v. 1.4.0 . Ülevaatlik spikker on Prototype dissected.
Mark Pilgrimi artikkel „What is RSS?” kirjeldab erinevaid RSS -i versioone, annab nõu, millist kasutada, ja õpetab RSS -i tegemist Pythoniga.
O’Reilly Network: Writing RSS 1.0 õpetab sammhaaval kirjutama RSS 1.0.
W3C RSS 1.0 News Feed Creation How-To: RSS -i näide ja XSL stiilileht RSS -kanali genereerimiseks vastavate CSS -klassidega märgistatud leheküljelt.
RDF Site Summary (RSS ) 1.0 on RSS -i spetsifikatsioon, mis viitab ka RSS -i õpetustele.
AtomEnabled õpetab lehekülgedele lisama RSS -iga analoogseid Atom-kanaleid.
Feed Validator kontrollib RSS - või Atom-kanali õigsust.
Universal Feed Parser parsib RSS - ja Atom formaati Pythonisse.
W3C QA - The QA Toolboxiga saab kontrollida oma (X)HTML -i ja CSS -i koodi vastavust standarditele ning otsida katkiseid viitu.
Firefoxi laiendused võrgukujundajatele, eriti ColorZilla (võrgulehekülgedelt värvivalija) ja Web Developer teevad elu lihtsamaks.
Markdown (Perl; Pythoni versioon) teeb lihtsa loetava süntaksiga tekstist HTML -i.
Pythoni teek Beautiful Soup parsib ka vigast HTML-i „sildisuppi”.
Kuidas lisada leheküljele heli? Mark Huckvale õpetab.
Search Engine Watch annab nõu, kuidas oma lehekülge otsirobotitele esitada ja kuidas jõuda otsingutulemustes kõrgele kohale.
Loodud: 09.10.2004
Muudetud: 04.05.2012