Uuendanud 30.
jaanuaril Marko Kaasik .
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet, NCEP coupled forecast system model (NOAA, USA).
Võrreldes
varasemate statistiliste mudelitega on see teaduslikus mõttes rohkem kui samm
edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise
ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite
kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised
vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani
jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi
tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima ->
kliimanormid).
Kommentaar. Mõne päeva pärast EMHI poolt avaldatav kuu keskmine õhutemperatuur
peaks arvatavasti tulema midagi lähedast paljuaastasele keskmisele ja seega
kahekümne päeva eest prognoositust oluliselt külmem, kuid üldkeskmised ütlevad
lõppeva kuu ilmade kohta vähe: jaanuari jooksul jõudsime pikaks veninud hilissügisest
sügava pakaselise talveni.
Uus prognoos näitab mõnevõrra karmimat talve
teist poolt, kui varem arvatud – külma on oodata lähedaselt paljuaastasele
keskmisele. Talvele peaks järgnema küllaltki soe kevad ja suvi. Samas on karta
järjekindlalt kuivapoolset kevadet ja suve,
mis koos suhteliselt soojade ilmadega võib põhjustada süveneva niiskuse
defitsiidi.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Veebruar
|
NOAA hiljutine prognoos näitab veebruaris võimsat
Siberi kõrgrõhuala, mis ulatub Skandinaavia ja Kesk-Euroopani. Sellest
lähtuvalt lubatakse Eestisse paljuaastasele keskmisele lähedast või veidi külmemat
veebruari, kuid pahatihti ei ole selle prognoosi ruumiline ja ajaline lahutus
piisav meie merelis-mandrilise üleminekukliima jaoks. NOAA keskpikkusega prognoos
näitab kuu pakaselise esimese poole keskmiseks temperatuuriks umbes 13 – 15 kraadi
külma. Eeldades, et kuu teisel poolel ei lähe ilm päris sulaks, vaid jääb
püsima pehme talveilm, peaks veebruar keskeltläbi tulema mõõdukalt külm.
Sademeid ootame normi piires või veidi vähem. |
-2,3 |
-3,0 |
-5,4 |
-8,0 |
32 |
28 |
Märts
|
Ka märtsis on meil ülekaalus kõrgrõhualad. Küllaltki
päikeseliste ilmade tulemusena kujuneb kuu keskmine temperatuur tavalisest
veidi kõrgemaks, kuid ööd on külmad ja lumi püsib umbes tavalise ajani ehk
kuu viimase dekaadini. Sademeid ootame ligikaudu normi jagu. |
-0,5 |
-0,4 |
-1,6 |
-1,2 |
32 |
32 |
Aprill
|
Kõrgepoolne õhurõhk Põhja-Euroopas püsib. Ootame
päikesepaistelist ja küllaltki sooja aprilli – kuu keskmine temperatuur peaks
olema normist umbes kraad kõrgem, sademeid veidi vähem kui tavaliselt. |
+3,2 |
3,9 |
+4,7 |
5,8 |
33 |
27 |
Mai
|
Tavalisest kõrgem õhurõhk Skandinaavias ja Baltimaadel püsib
edasi, kusjuures kõrgrõhukese on eeldatavalt Eestist põhja pool. Seega peaks
tulema suhteliselt palju idakaarte
tuuli, mis sel ajal toovad meile juba mandri kohal soojenenud õhku. On oodata
küllaltki päikesepaistelist, keskmisest soojemat ja kuivemat maid. Samas võivad kirdevoolud
tuua ajuti kargemat õhku ja öökülmi. |
+8,3 |
9,2 |
+11,1 |
12,4 |
53 |
47 |
Juuni
|
Õhurõhk Skandinaavias ja Põhjamerel on tavalisest veidi
kõrgem, mujal Euroopas tavaline. Ootame soojapoolset ja keskmise või veidi
vähema sajuga juunit. |
+13,0 |
13,4 |
+15,1 |
15,6 |
69 |
63 |
Juuli
|
Õhurõhk Põhja-Euroopas on tavapärane või veidi kõrgem.
Ka lähiümbruses suuri kõrvalekaldeid normist ei paista. Ootame soojapoolset
ja keskmiste sajuhulkadega juunit. |
+16,3 |
+16,6 |
+16,9 |
+17,1 |
76 |
73 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.